EV Koolitus MTÜ Matemaatika koolituse õppekava

Õppekava nimetus: Matemaatika koolitus

Õppekavarühm: Matemaatika

Õppjõud: Veronika Krištal (pedagoogiline kõrgharidus, matemaatikaõpetaja)

1. Üldsätted
1.1 EV Koolitus MTÜ Matemaatika koolituse õppekava (edaspidi õppekava) on alusdokument täiskasvanud õpilaste matemaatikaalaste teadmiste täiendamiseks ja süvendamiseks erakoolis. Õppekava lähtub Erakooliseadusest.
1.2 Õppekava koosneb statsionaarsest teoreetilisest ja praktilisest õppest.

2. Õppekava eesmärk
Käesoleva koolituse eesmärgid on:
— aidata õpilastel valmistuda sisseastumiseksamiteks erinevatesse õppeasutustesse
— aidata õpilasi eksamiteks ettevalmistumisel erinevates õppeasutustes õppimisel
— värskendada õpilastel varem omandatud teadmisi matemaatikas
— aidata õpilastel omandada laiemalt teadmisi matemaatikast, arendada matemaatilist mõtlemist
— õpetada, kuidas kasutada matemaatikaalaseid teadmisi igapäevases elus
— isiksuse arendamine matemaatikaalaste teadmiste abil.

3. Omandatavad teadmised ja oskused
3.1 Õppurid omandavad laiaulatuslikumad teadmised matemaatikast üldse ja saavad täiendavaid praktilisi oskusi matemaatika ülesannete lahendamiseks.
3.2 Koolituse läbinu oskab:
— üldistada ja süstematiseerida saadud teadmisi,
— näha esmalt teemat, seejärel ülesande lahendamise meetodit, algoritmi,
— kasutada abimaterjale (abikonspekte),
— kasutada erinevaid infoallikaid : teatmematerjale, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ,
— leida vajalikku teatmematerjali ja kasutada seda ülesannete lahendamiseks,
— kasutada õppeprogrammi GeoGebra, et sügavamalt mõista teemat «Funktsioonid»,
— kasutades omandatud teadmisi, oskab iseseisvalt tegutseda aktuaalsete probleemide lahendamisel,
— kasutada omandatud matemaatikaalaseid teadmisi oma igapäevases elus.

4. Õppekava struktuur ja kestvus
Õppekava näeb ette 260 ak.tundi (sh iseseisv töö 48 ak.tundi) ja koosneb 5 moodulist.

Moodul 1. Elementaarne matemaatika
Teema 1. Tegevused ratsionaalarvudega.
Teema 2. Võrrandite lahendamine (lineaar-, ruut- ja murdvõrrandid)
Teema 3. Lineaarsed võrratused ja nende omadused. Võrratuste süsteemid.
Teema 4. Kahe tundmatuga lineaarvõrrandite süsteemid ja nende lahendamiste võimalused.
GeoGebra kasutamine.
Teema 5. Tekstülesannete lahendamine võrrandite ja võrrandisüsteemide koostamisel.
Teema 6. Arvu astme mõiste ja tema omadused. Naturaalarvulise näitajaga aste ja täisarvulise
näitajaga aste.
Teema 7. Avaldiste lihtsustamine.
Teema 8. Iseseisev töö (10 ak.t)
Teema 9. Kirjalik test
Kokku: 50 ak.tundi

Moodul 2. Elementaarsed funktsioonid
Kursus korraldatakse õppeprogrammi GeoGebra kasutamise abil.
Teema 1. Lineaarfunktsioon, tema omadused ja graafik.
Teema 2. Pöördvõrdelisus, tema omadused ja graafik.
Teema 3. Ruutfunktsioon, tema omadused ja graafik.
Teema 4. Astmefunktsioon, tema omadused ja graafik
Teema 5. Pöördfunktsioon.
Teema 6. Eksponentfuktsioon, tema omadused ja graafik
Teema 7. Logaritmfunktsioon, tema omadused ja graafik
Teema 8. Triginomeetrilised funktsioonid, nende omadused ja graafikud
Teema 9. Rakendusülesannete lahendamine.
Teema 10. Iseseisev töö (10 ak.t)
Teema 11. Kirjalik test
Kokku: 50 ak.tundi

Moodul 3. Planimeetria ja stereomeetria
Teema 1. Paralleelsed sirged
Teema 2. Kolmnurkade võrdsus
Teema 3. Kolmnurkade ja hulknurkade sarnasus
Teema 4. Ümbermõõdud ja pindalad
Teema 5. Pythagorase teoreem. Täisnurkse kolmnurga lahendamine.
Teema 6. Siinus ja koosinus teoreem. Kolmnurga lahendamine.
Teema 7. Rakendusülesanded.
Teema 8 Rööptahukas ja prisma. Pindala ja ruumala.
Teema 9. Korrapärane püramiid, tema pindala ja ruumala.
Teema 10. Pöördkehad
Teema 11. Iseseisev töö (8 ak.t)
Teema 12. Kirjalik test.
Kokku: 60 ak.tundi

Moodul 4. Gümnaasiumis omandatud matemaatika kitsa kursuse põhiteemade kordamine, üldistamine ja süstematiseerimine
Teema 1. Arvuhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused.
Teema 2 Trigonomeetria
Teema 3. Vektor tasandil. Joone võrrand.
Teema 4. Funktsioonid
Teema 5. Integraal ja tema kasutamine tasandilise kujundi pindala arvutamisel.
Teema 6. Statistika ja tõenäosus.
Teema 7. Iseseisev töö (8 ak/t)
Teema 8. Kirjalik test
Kokku: 40 ak.tundi

Moodul 5. Gümnaasiumis omandatud matemaatika laiema kursuse põhiteemade kordamine, üldistamine ja süstematiseerimine
Teema 1. Reaalarvud ja nende väljendamine. Protsente sisaldavad ülesanded.
Teema 2. Võrrandid ja võrratus. Võrrandite ja võrratuste süsteemid.
Teema 3. Тrigonomeetria.
Teema 4. Funktsioonid, nende omadused ja graafikud.
Teema 5. Arvujadad.
Teema 6. Funktsiooni uurimine tuletise abil, funktsiooni graafikute skitseerimine.
Teema 7. Ekstreemumülesanded (optimaalne lahendus).
Teema 8. Analüütilise geomeetria elemendid.
Teema 9. Planimeetria.
Teema 10. Stereomeetria.
Teema 11. Тõenäosusteooria.
Teema 12. Kirjeldava statistika elemendid.
Teema 13. Ieseisev töö (12 ak.t)
Teema 14 Kirjalik test
Kokku: 60 ak.tundi

5. Koolituse sisu ja maht
Põhiõpe koosneb 5 moodulist ja sisaldab 260 akadeemilist tundi (sh iseseisev töö 48 ak.tundi).
Moodul 1 sisaldab 50 ak.tundi (sh iseseisev töö 10 ak.tundi), moodul 2 – 50 ak.tundi (sh iseseisev töö 10 ak.tundi), moodul 3 – 60 ak.tundi (sh iseseisev töö 8 ak.tundi), moodul 4 – 40 ak.tundi (sh iseseisev töö 8 ak.tundi), moodul 5 – 60 ak.tundi (sh iseseisev töö 12 ak.tundi).

6. Õpingute alustamise tingimused
6.1 Algastmel alustab õppija õpinguid suulise või kirjaliku lepingu koolitustellimuse alusel.
6.2 Õppimise alustamist tõendab kirjalik registreerimisleht ja/või leping.

7. Õppevorm
7.1 Koolitus toimub päeva- ja/või õhtuõppes 1-3 korda nädalas 2-4 akadeemilist tundi korraga, päevaõpe kestab kuni 4 kuud ja õhtuõpe kuni 6 kuud õppeaasta jooksul.
7.2 Õppekeel on vene keel.
7.3 Õppetöö viiakse läbi loengu ja praktilise töö vormis.
7.4 Õppeaja arvestust peetakse akadeemilistes tundides.
7.5 Õppe üks õppepäev kestab vähemalt 2 akadeemilist tundi ja mitte rohkem kui 8 akadeemilist tundi.

8. Hindamise põhimõtted
Õpilaste teadmisi ja oskusi hinnatakse järgmiselt:
— kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hinnatakse õpitulemust hindega «5» „väga hea“.
— kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hinnatakse õpitulemust hindega «4» „hea“.
— kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hinnatakse õpitulemust hindega «3» „rahuldav“.
— kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hinnatakse õpitulemust hindega «2» „puudulik“.
— kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust, hinnatakse õpitulemust hindega «1» „puudulik“.
Õpitulemus loetakse positiivseks, kui seda on hinnatud hindele «3» (« rahuldav ») kuni «5» («väga hea») ning negatiivne tulemus «mittearvestatud».

9. Õpperuumid, sisustuse ja seadmete kirjeldus
Õpperuumides on õppimise läbiviimiseks ette nähtud mööbel: lauad, toolid, tahvlid. Loengute jaoks kasutatakse projektorit ja arvutit. Õppetöös kasutatakse koolis olemasolevaid arvuteid, kuhu on paigaldatud litsentseeritud programmid.

10. Lõpetamise kord
10.1 Nõuded õpingute lõpetamiseks: aktiivne osavõtt loengutest ja praktilisest tööst ning aktiivne iseseisev töö.
10.2 Täieliku põhiõppe või mooduli lõpus õppija sooritab kirjaliku testi, mille positiivset tulemust kinnitab vastav tunnistus.
10.3 Õpingute lõpetamist kinnitab tunnistus koolitusel osalemise kohta.